<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0">
		
	
		
	<channel>
		<title><![CDATA[Soolaladu: Kasulik teada]]></title>
		<link>http://www.soolaladu.ee/uudised/</link>
		<description><![CDATA[toiduaine sool, sool, peensool, söögi sool, vaakumsool, nitritsool, laua sool, jämesool, mägisool, kivisool, meresool, konserveerimise sool, tehniline sool, pehmendussool, soolatabletid, soolagraanulid, sool libeduse tõrjeks, teede sool, naatriumkloriid, kuivatatud jämesool, söödasool, lakukivid, loomade sool, veepehmendus sool, puiste sool, lahtine sool, pakitud sool, sool jää sulatamiseks, soola hulgimüük, soolakamber, sauna sool, vanni sool, duši sool, keha sool, ostan soola]]></description>
		<language>et</language>
		
																																												
		<lastBuildDate>Tue, 12 Apr 2011 21:36:00 +0300</lastBuildDate>
		
									
				<item>
			<title><![CDATA[Soola granulomeetriline koostis]]></title>
			
			<link>http://www.soolaladu.ee/soola-granulomeetriline-koostis/</link>
			
			<description><![CDATA[<p>JAHVATATUD SOOL<br />Jahvatus Nr. &#160;&#160;&#160; Suurus&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; Mõõt &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160;&#160; Norm<br />&#160;&#160; 0 &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; kuni 0.8 mm kaasa arvatud&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; %, mitte vähem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 70.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 1.2 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160;&#160;&#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 10.0 <br />&#160;&#160; 1 &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; kuni 1.2 mm kaasa arvatud&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; %, mitte vähem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 85.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 2.5 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; &#160;&#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160;&#160;&#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 3.0 <br />&#160;&#160; 2 &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; kuni 2.5 mm kaasa arvatud &#160;&#160;&#160; &#160;&#160; %, mitte vähem &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160; 90.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 4.0 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160;&#160;&#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 5.0 <br />&#160;&#160; 3 &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; kuni 4.0 mm kaasa arvatud &#160;&#160;&#160; &#160;&#160; %, mitte vähem &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;85.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 4.0 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 15.0 <br /><br />SÕELUTUD SOOL <br />Jahvatus Nr. &#160;&#160;&#160; Suurus&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; Mõõt&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160;&#160; Norm<br />&#160;&#160; 0 &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; kuni 0.2 mm kaasa arvatud&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 10.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 0.2 mm kuni&#160; 0.8 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; %, mitte vähem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 85.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 0.8 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160;&#160; 5.0 <br />&#160;&#160; 1 &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; kuni 0.8 mm kaasa arvatud&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 15.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 0.8 mm kuni 1.2 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160; %, mitte vähem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 75.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 1.2 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160; &#160;10.0 <br />&#160;&#160; 2 &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; kuni1.2 mm kaasa arvatud&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 10.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 1.2 mm kuni 2.5 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160; %, mitte vähem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 75.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 2.5 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; &#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160;15.0 <br />&#160;&#160; 3 &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; kuni 2.5 mm kaasa arvatud &#160;&#160;&#160;&#160;&#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 10.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 2.5 mm kuni 4.0 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160; %, mitte vähem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 65.0 <br />&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; üle 4.0 mm&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160; &#160; &#160; &#160;&#160; &#160;&#160; %, mitte rohkem &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160; 25.0 <br /><br />&#160;</p>]]></description>						<guid>http://www.soolaladu.ee/?id=10801</guid> 
			<pubDate>Thu, 13 Oct 2011 00:00:00 +0300</pubDate>
		</item>
						
				<item>
			<title><![CDATA[Soola ajalugu]]></title>
			
			<link>http://www.soolaladu.ee/soola-ajalugu/</link>
			
			<description><![CDATA[<p>Sool ehk naatriumkloriid kujutab endast kristalset mineraali, mida esineb looduses ja mis lahustub vees. Sool on üks vähestest mineraalidest, mida inimene tarvitab söögiks. Sool on kõige vanem maitseaine. Juba iidsetest aegadest peale on sool olnud väärtuslikuks kaubaks. Näiteks türgi keeles kõlab sool umbes nagu „Äss“ ning ka tegelikkuses omas ta teiste kaupade ja toodete hulgas ässa positsiooni. Naturaalmajanduse tingimustes oli sool ainus asi, mida osteti ja müüdi. Mitte asjata ei asunud meie esivanemad elama soola leiukohtade lähedusse.</p>    <p>Rõhutades soola eluliselt tähtsat funktsiooni, andsid paljus rahvad soolale kõige erinevamaid nimetusi nagu näiteks "valge kuld", "ravikristallid", "elu ja surma valitseja". Soola kohta on olemas palju vanasõnu ja kõnekäände: "Ilma soola ja leivata on toit maitsetu, soolata on laud kõver", "Leiva soola ja hea sõnaga", "Ilma soola, ilma leivata jutt ei edene". Lisaks sellele oli olemas terve rida tavasid ja kombeid, kus sool ei olnud mitte viimasel kohal. Vanasti peeti soola peaaegu et varanduseks ja kohati hinnati teda isegi kullast kallimaks.</p>    <p>Lähis-Idas oli sool vanasti eriti hinnatud ja oluline kaup – see oli külalislahkuse ja sõpruse sümboliks. Kuna soola kasutati konserveerimiseks ja maitseainena, tähendas "leiva ja soola jagamine" pikaajaliste suhete kestvust.</p>    <p>Vanad kreeklased ja roomlased omistasid soolale kaitseomadusi. Siit on pärit ka eelarvamus, et soola mahaajamine toob ebaõnne ning et õnnetuse ennetamiseks tuleb visata näputäis soola üle vasaku õla.</p>    <p>Ka soola kui mineraali raviomadused olid teada juba iidsetel aegadel. Soola kasutati peavalude, vesitõve ja nahalööbe raviks ning toksilisust vähendava vahendina mürgituste puhul. Vanad roomlased kasutasid mineraalallikatest saadud soola ainevahetuse normaliseerimiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Uuemal ajal on soola kasulikke omadusi hakatud arvestama ka kosmeetika tootmisel.</p><p>&#160;</p>]]></description>						<guid>http://www.soolaladu.ee/?id=10800</guid> 
			<pubDate>Thu, 13 Oct 2011 00:00:00 +0300</pubDate>
		</item>
						
				<item>
			<title><![CDATA[Kaevandamine/tootmine]]></title>
			
			<link>http://www.soolaladu.ee/kaevandaminetootmine/</link>
			
			<description><![CDATA[<p>Soola tootmine on üks iidsematest ja laialt levinumatest<b><span> </span></b>tootmistegevustest maailmas. Soola kaevandatakse kas maa-alustest lademetest või merede, järvede ja maa-aluste allikate vetest aurutamise teel.</p>    <p>Soola liike on erinevaid. Sool jaguneb:</p>    <p>päritolu järgi:</p>        <ul><li>kivisool</li><li>vaakum-aurutussool</li><li>settesool</li></ul>    <p>Kasutuseesmärgi alusel:</p>        <ul><li>söögi sool</li><li>mitte söögisool (tehniline sool)</li></ul>  <p>Tegemist on üksnes erinevusega pakendamise osas: toiduainena kasutamiseks ja hulgikaubanduse jaoks mõeldud sool pakitakse alati kuni 1 kilogrammistesse polüetüleen- / papist pakenditesse, harvem on tegemist ka 25-kiloste pakkidega. Tööstuslikult kasutatav sool pakendatakse polüpropüleenist või polüetüleenist kottidesse kaaluga 50 või 1000 kg.</p>    <p>Jahvatuse alusel: vahemikus 0 kuni 3.</p>    <p>Keemilise puhtuse (s.t kvaliteedi):</p>          <ul><li>Ekstra</li><li>Kõrgem sort</li><li>Esimene sort</li><li>Teine sort</li></ul>    <p>Erinevatest leiukohtadest saadava soola füüsikaline ja keemiline koostis on väga erinev ning see sõltub tootmisviisist, klimaatilistest tingimustest ja töötlemise viisist ning iseloomust. Nii näiteks erinevad soolad üksteisest ka soolsuse mõttes. Kõige soolasem on “ekstra” sool, kuna temas on vähem lisandeid ning ta sisaldab rohkem naatriumkloriidi. Mida madalam on soola sort (ekstra, esimene ja teine sort), seda madalamatoimeline on ka sool ise. Esialgu mõjutas soolsust just nimelt soola saamisviis.</p>]]></description>						<guid>http://www.soolaladu.ee/?id=10799</guid> 
			<pubDate>Thu, 13 Oct 2011 00:00:00 +0300</pubDate>
		</item>
						
				<item>
			<title><![CDATA[Soola liigid]]></title>
			
			<link>http://www.soolaladu.ee/uudised-2/</link>
			
			<description><![CDATA[<p><u>Kivisool</u></p>  <p>Mille leiukohad paiknevad mägedes, s.t. kõrgel üle merepinna, tekkis paleosoikumi ehk vana aegkonna ülem-permi ajastul maailmaookeani soolase vee loomuliku kristalliseerumise tulemusena kuiva ja kuuma kliima tingimustes. Tänapäeval toodetakse kivisoola sügavates kaevanduses nii kaevandus- kui ka karjäärimeetodil. Spetsiaalsed kombainid raiuvad maa all soola lahti ja siis toimetatakse see transportööride abil maapinnale. Seejärel jõuab sool spetsiaalsetesse veskitesse, kus ta peenestatakse kuni erineva suurusega osakeste ehk kristallideni. Jämedamat soola kasutatakse valdavalt tööstuslikul otstarbel, peenema jahvatusega sool pakendatakse hulgikaubanduse tarvis ning seda kasutatakse toiduainetetööstuses. Lisaks kõigele väärib mainimist, et kivisool on üks kõige odavamatest soolaliikidest.</p>  <p><u>Settesool</u></p>  <p>Tekib veekogudes, näit. soolajärvedes asetleidva loomuliku aurustumise teel. Settesoola kättesaamiseks kasutatakse spetsiaalseid kombaine, mille abil eemaldatakse ärakuivanud järvede olemasolev soolakiht, mis saadetakse seejärel jahvatamisele, läbipesemisele ja kuivatamisele. Pärast seda toimub soola peenestamine jämedaks ja peeneks pulbriks. Settesool sisaldab rohkem lisandeid ning naatriumkloriidi massiosa võib ulatuda kuni 95-96%-ni (seepärast on ta ka hallika tooniga).</p>  <p>Ka on settesoola tootmine suhteliselt odav.</p>  <p><u>Vaakum - aurutussool</u></p>  <p>Kohtades, kus soolalademed paiknevad väga sügaval, toodetakse teda lahustamise meetodil. Soolakihti paigaldatakse toru ning suure survega pumbatakse sinna mage vesi, mis lahustab soola, moodustades lademes tühimikud. Seejärel transporditakse kontsentreeritud soolalahus torujuhtmestiku kaudu maapinnale, kus toimub tema töötlemine ja väljaaurutamine tünnides oleva vaakumi tingimustes kuni puhastatud toote valmimiseni. Aeg-ajalt teostatakse maapinnale toimetatud soolalahuse väljaaurutust ka päikese käes lahtistes mahutites. Soolalademetes olev sool on sageli väga puhas ning vajab vaid väga mõõdukat täiendavat puhastamist. Selle soolaliigi tootmine ei mõjuta praktiliselt üldse looduskeskkonna terviklikkust. Väljaaurutatud sool on kõige kallim ning seega ka keemiliselt kõige puhtam ja kvaliteetsem.</p><p>&#160;</p>]]></description>						<guid>http://www.soolaladu.ee/?id=10640</guid> 
			<pubDate>Tue, 12 Apr 2011 00:00:00 +0300</pubDate>
		</item>
						
				<item>
			<title><![CDATA[Soola kasutusalad]]></title>
			
			<link>http://www.soolaladu.ee/uudised-1/</link>
			
			<description><![CDATA[<p><table cellspacing="0" cellpadding="0" border="0" width="100%">
    <tbody>
        <tr>
            <td>Tööstusharu &#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;</td>
            <td>Sool</td>
        </tr>
        <tr>
            <td>Leivatööstus&#160;&#160; &#160; &#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;</td>
            <td>kivisool 1, vaakum-aurutatud sool</td>
        </tr>
        <tr>
            <td>Lihatööstus&#160;&#160; &#160; &#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;</td>
            <td>vaakum-aurutatud sool, kivisool, jahvatused 1, 2, 3</td>
        </tr>
        <tr>
            <td>Kalatööstus&#160;&#160; &#160; &#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;</td>
            <td>vaakum-aurutatud sool, kivisool, jahvatused 2, 3</td>
        </tr>
        <tr>
            <td>Konserveerimine &#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;</td>
            <td>kivisool, jahvatused 1, 2, 3&#160;</td>
        </tr>
        <tr>
            <td>Toidu-, energiatööstus &#160;</td>
            <td>tableteeritud sool, granuleeritud sool, vaakum-aurutatud sool, kivisool</td>
        </tr>
        <tr>
            <td>Loomakasvatus&#160;&#160; &#160; &#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;</td>
            <td>soo loomadele, soolablokid ( lakukivid)</td>
        </tr>
        <tr>
            <td>Nahatööstus&#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160; &#160;&#160;&#160;</td>
            <td>kloriit ja naatriumkarbonaat, keedu kivisool</td>
        </tr>
        <tr>
            <td>Keemiatööstus &#160;&#160; &#160;&#160;&#160; &#160;&#160;&#160;&#160;</td>
            <td>mere või ookeani sool, sool mineraalsetest allikatest (kosmeetika, puhastusained jne.) &#160;&#160;&#160;</td>
        </tr>
    </tbody>
</table>
</p>
<p>Tehniline sool:</p>
<ul>
    <li>sool&#160; libeduse tõrjeks</li>
    <li>sool vee pehmendamiseks ka. kodumajapidamistes</li>
    <li>sool keemiatööstuses</li>
    <li>sool katlamajadele</li>
</ul>]]></description>						<guid>http://www.soolaladu.ee/?id=10639</guid> 
			<pubDate>Tue, 12 Apr 2011 00:00:00 +0300</pubDate>
		</item>
			
	</channel>
</rss>
